Kontrolltöö ajaloos 25.02.2009

13. Teema Riigivõim lk 75-79
- keskvõimu ja feodaalide suhted
-feodaalne killusatus
-valitseja positsioon
- esinduskogud

14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal lk 80-85
-Paavst Gregoriuss, tema reformid
-suur kirikulõhe 1054
-investituuritüli paavsti ja Heinrich IV vahel
- Innocentius III
-Aquino Thomas
- ketserlus
-inkvisitsioonikohus

15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus lk 86-93
-Avignoni vangipõlv
-Vaimulikud ordud: benediktlased, tsistertslased, kerjusmungaordud (frantsisklased ja dominiiklased)
- elu kloostris

17. Ristisõjad lk 99-106
-Miks? Mis ajavahemikus?
-Kui palju?
-Mis tulemus?

18. Aadel lk 105-108
-seisused keskajal
-aadli ülesanded ühiskonnas keskajal
- aadlike elustiil
-aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus

20. Linnade teke ja linnakultuur lk 117-122
-linnade tekkekohad
-linnaks olemise kriteeriumid
-linnade välisilme

21. Linnade majandus: käsitöö ja kaubandus lk 123-127
-tsunftid, gildid, skraa, õpipoiss, sell, meister.
-Kaubateed põhjas ja lõunas
-Hansakaubandus, Lübecki linna tähtsus
-koge

22. Keskaja ülikool ja teadus lk 128-133
-esimesed ülikoolid, kus, millal.
- õppeained
-skolastika
-trükikunst ja Gutenberg

26. Suured maadeavastused 156-163
-põhjused
-eeldused
- Ameerika ja India avastamine, esimene ümbermaailmareis.
-suurte maadeavastuste tulemused (Euroopa, Aafrika, Uus Maailma)

28. Humanis ja renessanss lk 171-178
-mõisted renessanss ja humanism
-Rotterdami Erasmus ja Machiavelli


29. Renessansskunst lk 179-187
-renessansskunst arhitektuuris, uued hooned!
- renessansskunsti tunnuseed Michelangelo, Raffaeli ja Leonardo da Vinci tööde põhjal

30. Reformatsioon ehk usupuhastus Saksamaal lk 188-193
-Algus, kes algatas, mis juhtus jms (vaata tunnis täidetud mõistekaarti!)
-Lutheri põhiseisukohad
-Augsburgi usurahu - mis oli selle tulemus

32. Reformatsioon Shveitsis: Zwingli ja Calvin lk 198-201
-põhiseisukohad, erinevus luterlusest
- Mida tähendavad mõisted: kalvinist, hugenott, presbüterlane.

33. Reformatsioon Inglismaal lk 202-208
-eeldused
-Henry VIII
-anglikaani kiriku sünd (millal)

Rüütlikultuur

Keskajal kolm seisust:
Seisus Ülesanne
I Vaimulikkond
Kõigi eest Jumala teenimine
II
Aadel
Ühiskonna kaitsmine, rahuajal kohtumõistmine
III
Talupojad ja linnakodanikud
Ühiskonna toitmine
Aadel jagunes:
A) Kõrgaadel – kuningas ja hertsogid, parunid, krahvid.

B) Alamaadel


Aadlikultuur

A) Linnused:
a)kaitseülesanne
b)esindusülesanne
B) Turniirid
Eesmärk:
Demonstreerida vaprust ning pidutseda
C) Rüütlite kasvatus
a)1.-7. eluaastat kodu
b) paaž
c) kannupoiss
d) rüütel


lk 108 Millised olid rüütli aukoodeksi põhiväärtused? Mille poolest erinevad tänapäevast?

Kristluse sünd

Mõtle küsimustele
lk 170-175
1. . Mida sarnast võib leida Osirises ja Jeesuses?
2. Millises piirkonnas tekkis ristiusk?
3. Kes oli Jeesus? Millised olid tema õpetuse põhiseisukohad?
4. MIda tähendas mõiste Kristus?
5. Kes on kristlased?
6. Kes on apostlid? Nimeta olulisemad neist
7. Iseloomusta 5 lausega kristlaste positsiooni Rooma riigis

Riik ja religioon

Riik ja religioon
-Riik ja religioon olid tihedalt seotud
- Preestrid olid riigiametnikud, tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester ehk pontifex maximus
Roomlaste ennustuskunst
-Põhines etruskide õpetusel, sellega tegelesid rooma riigis augurid
- Kõige kriitilisematel hetkedel pöörduti sibülliraamatu poole
Haridus
-Laste kasvatamine oli perekonna ülesanne, kasvatusel praktiline eesmärk, poiste puhul sõjaline eesmärk.
Kultuuri õitseng
-Augustuse võimuletulek tõi kaasa kultuuri õitsengu, teda aitas sõber Maecenas --metseen
-Kuulsaim kirjanik Vergilius, teos “Aenesis”
-Ajalookirjutises kõige tuntum Titus Livius

Hellenismi periood

Hellenismiperiood


4. sajand 1. sajand eKr
Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle - ajavahemikku Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni-, nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks.
Aleksandri surma järgselt jagunes riik:
-Egiptus
-Seleukiidide riik
-Makedoonia
Riik ja ühiskonnakorraldus
-piiramatu võimuga monarh, valitseja jumalikustamine
-talupoja allutatud seisund
- linnades säilis formaalselt polislik korraldus, tegelikult tegutsesid need omavalitsustena
-sõjavägi ei koosne vabadest kodanikest vaid palgasõduritest.
Hellenistlik kultuur
- Keskus Aleksandria, heade töötingimuste tagamiseks rajati museion - muusade tempel, kus asus suurim vanaaja raamatukogu. (lk 130)
-Olulised linnad veel Pergamon ja Antiookia

Filosoofia sünd

Filosoofia sünd vana-Kreekas
Filosoofia sünnib u 6. sajandil eKr, esimeste kreeka filosoofide eesmärk oli soov mõista loodust, lähtudes selleks loodusest endast. Ei soovitud toetuda müütidele.
- Thales - kõik on tekkinud veest
- Demokritos - maailm koosneb tühjuses langevatest ja põrkuvatest algosakestest - aatomitest.
Teadusliku mõtteviisi sünd
- Matemaatika - kujuneb terviklikuks süsteemiks kreeklastel, ei ole enam ainult tarbevajadustest lähtuv.
N: Pythagoras
- Arstiteadus - sünnib esimest korda Kreekas - püütakse leida haiguste ja tervise vahelisi loogilisi seoseid.
N Hippokrates
- Ajalooteadus - kujuneb, sest soovitakse leida loomulikke põhjuseid ajaloo kulgemisele.
N Herodotos ja Thukydides

Loodusfilosoofid olid eelkõige looduseuurijad. Inimese probleemidega hakati tehelema Ateenas selle hiilgeajal, u 450 a eKr
1. Sofistide koolkond
N: Protagoras: “Inimene on kõikide asjade mõõt.” Nende filosoofia põhijooneks suhtelisus
2. Sokrates - väitis, et mõningad absoluutsed normid hea ja halva üle otsustamisel siiski on, näiteks voorus ja hüve. (lk 124)
3. Platon (lk 125)
Kujundas välja ideeõpetuse - ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutav on vaid nende ebatäiuslik koopia.
- kujundas välja ka ideaalõpetuse riigist
4. Aristoteles (lk 126)
Tema arvates eksisteeris ainult üks meeletga tajutav maailm.
Pani aluse: loogikale, füüsikale, politoloogiale, retoorikale, eetikale.
- Üksikisik õnnelik vaid ühiskonna osana, selle valitsemises tuli aga leida kesktee demokraatia ja aristokraatia vahel.

Vana-Kreeka religioon

Vana-Kreeka religioon
Nii nagu Kreekas ei olnud poliitilist ühtsust, puudus siin ka tsentraliseeritud kultus;
Kreeka jumalad olid antropomorfsed;
Jumalatega võis suhelda iga inimene, ametis olid ka preestrid, kes ei moodustanud aga omaette seisust;
Jumalatega suhtlemise kohtadeks olid
- templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele;
- oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia;
Jumalatega suhtlemise viisid
- usupidustused
N: dionüüsiad
N: olümpiamängud
- müsteeriumid
N: Eleusise müsteeriumid
N: Orpheuse müsteeriumid