Filosoofia sünd

Filosoofia sünd vana-Kreekas
Filosoofia sünnib u 6. sajandil eKr, esimeste kreeka filosoofide eesmärk oli soov mõista loodust, lähtudes selleks loodusest endast. Ei soovitud toetuda müütidele.
- Thales - kõik on tekkinud veest
- Demokritos - maailm koosneb tühjuses langevatest ja põrkuvatest algosakestest - aatomitest.
Teadusliku mõtteviisi sünd
- Matemaatika - kujuneb terviklikuks süsteemiks kreeklastel, ei ole enam ainult tarbevajadustest lähtuv.
N: Pythagoras
- Arstiteadus - sünnib esimest korda Kreekas - püütakse leida haiguste ja tervise vahelisi loogilisi seoseid.
N Hippokrates
- Ajalooteadus - kujuneb, sest soovitakse leida loomulikke põhjuseid ajaloo kulgemisele.
N Herodotos ja Thukydides

Loodusfilosoofid olid eelkõige looduseuurijad. Inimese probleemidega hakati tehelema Ateenas selle hiilgeajal, u 450 a eKr
1. Sofistide koolkond
N: Protagoras: “Inimene on kõikide asjade mõõt.” Nende filosoofia põhijooneks suhtelisus
2. Sokrates - väitis, et mõningad absoluutsed normid hea ja halva üle otsustamisel siiski on, näiteks voorus ja hüve. (lk 124)
3. Platon (lk 125)
Kujundas välja ideeõpetuse - ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutav on vaid nende ebatäiuslik koopia.
- kujundas välja ka ideaalõpetuse riigist
4. Aristoteles (lk 126)
Tema arvates eksisteeris ainult üks meeletga tajutav maailm.
Pani aluse: loogikale, füüsikale, politoloogiale, retoorikale, eetikale.
- Üksikisik õnnelik vaid ühiskonna osana, selle valitsemises tuli aga leida kesktee demokraatia ja aristokraatia vahel.