Kristluse sünd

Mõtle küsimustele
lk 170-175
1. . Mida sarnast võib leida Osirises ja Jeesuses?
2. Millises piirkonnas tekkis ristiusk?
3. Kes oli Jeesus? Millised olid tema õpetuse põhiseisukohad?
4. MIda tähendas mõiste Kristus?
5. Kes on kristlased?
6. Kes on apostlid? Nimeta olulisemad neist
7. Iseloomusta 5 lausega kristlaste positsiooni Rooma riigis

Riik ja religioon

Riik ja religioon
-Riik ja religioon olid tihedalt seotud
- Preestrid olid riigiametnikud, tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester ehk pontifex maximus
Roomlaste ennustuskunst
-Põhines etruskide õpetusel, sellega tegelesid rooma riigis augurid
- Kõige kriitilisematel hetkedel pöörduti sibülliraamatu poole
Haridus
-Laste kasvatamine oli perekonna ülesanne, kasvatusel praktiline eesmärk, poiste puhul sõjaline eesmärk.
Kultuuri õitseng
-Augustuse võimuletulek tõi kaasa kultuuri õitsengu, teda aitas sõber Maecenas --metseen
-Kuulsaim kirjanik Vergilius, teos “Aenesis”
-Ajalookirjutises kõige tuntum Titus Livius

Hellenismi periood

Hellenismiperiood


4. sajand 1. sajand eKr
Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle - ajavahemikku Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni-, nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks.
Aleksandri surma järgselt jagunes riik:
-Egiptus
-Seleukiidide riik
-Makedoonia
Riik ja ühiskonnakorraldus
-piiramatu võimuga monarh, valitseja jumalikustamine
-talupoja allutatud seisund
- linnades säilis formaalselt polislik korraldus, tegelikult tegutsesid need omavalitsustena
-sõjavägi ei koosne vabadest kodanikest vaid palgasõduritest.
Hellenistlik kultuur
- Keskus Aleksandria, heade töötingimuste tagamiseks rajati museion - muusade tempel, kus asus suurim vanaaja raamatukogu. (lk 130)
-Olulised linnad veel Pergamon ja Antiookia

Filosoofia sünd

Filosoofia sünd vana-Kreekas
Filosoofia sünnib u 6. sajandil eKr, esimeste kreeka filosoofide eesmärk oli soov mõista loodust, lähtudes selleks loodusest endast. Ei soovitud toetuda müütidele.
- Thales - kõik on tekkinud veest
- Demokritos - maailm koosneb tühjuses langevatest ja põrkuvatest algosakestest - aatomitest.
Teadusliku mõtteviisi sünd
- Matemaatika - kujuneb terviklikuks süsteemiks kreeklastel, ei ole enam ainult tarbevajadustest lähtuv.
N: Pythagoras
- Arstiteadus - sünnib esimest korda Kreekas - püütakse leida haiguste ja tervise vahelisi loogilisi seoseid.
N Hippokrates
- Ajalooteadus - kujuneb, sest soovitakse leida loomulikke põhjuseid ajaloo kulgemisele.
N Herodotos ja Thukydides

Loodusfilosoofid olid eelkõige looduseuurijad. Inimese probleemidega hakati tehelema Ateenas selle hiilgeajal, u 450 a eKr
1. Sofistide koolkond
N: Protagoras: “Inimene on kõikide asjade mõõt.” Nende filosoofia põhijooneks suhtelisus
2. Sokrates - väitis, et mõningad absoluutsed normid hea ja halva üle otsustamisel siiski on, näiteks voorus ja hüve. (lk 124)
3. Platon (lk 125)
Kujundas välja ideeõpetuse - ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutav on vaid nende ebatäiuslik koopia.
- kujundas välja ka ideaalõpetuse riigist
4. Aristoteles (lk 126)
Tema arvates eksisteeris ainult üks meeletga tajutav maailm.
Pani aluse: loogikale, füüsikale, politoloogiale, retoorikale, eetikale.
- Üksikisik õnnelik vaid ühiskonna osana, selle valitsemises tuli aga leida kesktee demokraatia ja aristokraatia vahel.

Vana-Kreeka religioon

Vana-Kreeka religioon
Nii nagu Kreekas ei olnud poliitilist ühtsust, puudus siin ka tsentraliseeritud kultus;
Kreeka jumalad olid antropomorfsed;
Jumalatega võis suhelda iga inimene, ametis olid ka preestrid, kes ei moodustanud aga omaette seisust;
Jumalatega suhtlemise kohtadeks olid
- templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele;
- oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia;
Jumalatega suhtlemise viisid
- usupidustused
N: dionüüsiad
N: olümpiamängud
- müsteeriumid
N: Eleusise müsteeriumid
N: Orpheuse müsteeriumid

Sparta ja Ateena

Sparta
Hõlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda, keskuseks ei kujunenud mitte linn, vaid 4 kindlustamata küla.
Ühiskonnakorraldus põhines Lykurgose seadustel, mis pärines 8. sajandist ja oli tuntud oma karmuse poolest.
Ühiskonnakihid
Spartiaadid - Vabad poliitiliste õigustega kodanikud: U 5% elanikkonnast, moodustasid Sparta kodanikkonna, 4 kindlustamata küla elanikud.
Perioigid - vabad, aga ei omanud poliitilisi õigusi
Heloodid- orjad
Valitsemiskorraldus
rahvakoosolek valis --> vanemate nõukogu ehk geruusia (30 liiget üle 60 aasta, k.a. 2 kuningat sõjapealiku funktsioonis, kes olid päritava võimuga ja mahtusid vanusepiiri sisse
--> 5 efoori
Lõplikud otsused langetati aga kõigi spartiaatide koosolekul.

Ateena
Hõlmas Atika maakonna
Demokraatlik riigikorraldus oli kujunenud pärast Soloni reforme (594. a eKr), kes keelas võlaorjuse ja jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse. Aja jooksul demokraatia süvenes Ateenas ning kui riigi eesotsas oli Perikles (5. sajand eKR), kinnistus see veelgi.
Ühiskonnakihid
-kodanikud- vabad meessoost täisealised mehed u 40 000
-metoigid - vabad, aga neil ei olnud kodanikuõigusi, sageli võõramaalased. U 80 000
-orjad: u 200 000
Valitsemiskorraldus
Rahvakoosolek võis alata, kui kohal oli vähemalt 6000 meest (kogunes iga 10 päeva tagant). Tähtsamad riigiametnikud - strateegid, valiti rahvakoosolekul.
Rahvakoosolekul valiti
----> nõukogu (500 meest)
----> vandekohus
---->riigiametnikud (ametiaeg 1 aasta)

Valitsemisvormid

Valitsemisvormid

Aristokraatia
Võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline riigivorm valitses peamiselt pimedal ajajärgul. Spartas arenes see riigivorm oligarhiaks – s.t. tegelikku võimu omavad nõukogu liikmed tulid ühtedest ja samadest aristokraatlikest suguvõsadest.
Demokraatia
Nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Selle valitsemisvormi poolest oli kuulus Ateena linnriik. Antiikaja demokraatia oli otsene demokraatia.
Türannia
Ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis ei püsinud pikalt.

Kreeka ühiskonnakorraldus ja polis

Tsivilisatsiooni uus tõus
8. sajandil eKr taas tsivilisatsioon
tunnused
-kiri alfabeet, võeti üle foiniikiast, 24 tähte
-varanduslik kihistumine
- vaimne tegevus
- riiklus – minapildi kujunemine kokkupuutest teiste rahvastega – iseendid nimetati helleniteks, võõramaalasi barbariteks.
Ühiskonna struktuur
Aristokraadid – olid suurmaaomanikud, võisid tegeleda ka kaubandusega.
Enamik riigivalitsejaid ja suursuguseid pärines just aristokraatide hulgast. Kreeka ühiskonda teame just aristokraatide vaatenurga kaudu. Aristokraatide vahel sõpruskonnad, kes korraldasid sümpoosine.
Vabad talupojad, moodustasid kõige suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnest peamiselt nendest.
Käsitöölised, madala sotsiaalse staatusega, sageli ilma kodanikuõigusteta
Orjad, olid nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad. Klassikaline kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara, mitte nagu Idamaades, kus sõltuv tõõjõud tuli ühiskonna liikmete hulgast. Kreekas oli ori ühiskonnast väljaspool.

POLIS
Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, vaid oli palju sõltumatuid linnriike (1500 eKr), see oli Kreeka riigivorm. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel.
Ühe halduspiirkonna rahvast nimetati deemoseks. Deemosest eraldus suursuguste kodanike kiht- aristoi.
Poliitika oli polise asjadega tegelemine ja see oli iga vaba mehe kohutstus. Poliitikaga tegeldi rahvakoosolekul.

POLIS ehk Kreeka linnriik

Tunnused
1) sõltumatu
2) omavalitsus rahvakoosoleku ja nõukogu näol
3) omakaitse

Näited
1) Ateena
2) Sparta
3) Korintos

Kodanikud pidid olema
1) Põliselanikud
2) Mehed
3)Täisealised
4) Piisavalt rikkad, et kaitsa linnriiki sõjaliselt

Mittekodanikud
1) Barbarid
2) Naised
3) Orjad
4) Mitte täisealised