Sparta ja Ateena

Sparta
Hõlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda, keskuseks ei kujunenud mitte linn, vaid 4 kindlustamata küla.
Ühiskonnakorraldus põhines Lykurgose seadustel, mis pärines 8. sajandist ja oli tuntud oma karmuse poolest.
Ühiskonnakihid
Spartiaadid - Vabad poliitiliste õigustega kodanikud: U 5% elanikkonnast, moodustasid Sparta kodanikkonna, 4 kindlustamata küla elanikud.
Perioigid - vabad, aga ei omanud poliitilisi õigusi
Heloodid- orjad
Valitsemiskorraldus
rahvakoosolek valis --> vanemate nõukogu ehk geruusia (30 liiget üle 60 aasta, k.a. 2 kuningat sõjapealiku funktsioonis, kes olid päritava võimuga ja mahtusid vanusepiiri sisse
--> 5 efoori
Lõplikud otsused langetati aga kõigi spartiaatide koosolekul.

Ateena
Hõlmas Atika maakonna
Demokraatlik riigikorraldus oli kujunenud pärast Soloni reforme (594. a eKr), kes keelas võlaorjuse ja jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse. Aja jooksul demokraatia süvenes Ateenas ning kui riigi eesotsas oli Perikles (5. sajand eKR), kinnistus see veelgi.
Ühiskonnakihid
-kodanikud- vabad meessoost täisealised mehed u 40 000
-metoigid - vabad, aga neil ei olnud kodanikuõigusi, sageli võõramaalased. U 80 000
-orjad: u 200 000
Valitsemiskorraldus
Rahvakoosolek võis alata, kui kohal oli vähemalt 6000 meest (kogunes iga 10 päeva tagant). Tähtsamad riigiametnikud - strateegid, valiti rahvakoosolekul.
Rahvakoosolekul valiti
----> nõukogu (500 meest)
----> vandekohus
---->riigiametnikud (ametiaeg 1 aasta)