Kreeka ühiskonnakorraldus ja polis

Tsivilisatsiooni uus tõus
8. sajandil eKr taas tsivilisatsioon
tunnused
-kiri alfabeet, võeti üle foiniikiast, 24 tähte
-varanduslik kihistumine
- vaimne tegevus
- riiklus – minapildi kujunemine kokkupuutest teiste rahvastega – iseendid nimetati helleniteks, võõramaalasi barbariteks.
Ühiskonna struktuur
Aristokraadid – olid suurmaaomanikud, võisid tegeleda ka kaubandusega.
Enamik riigivalitsejaid ja suursuguseid pärines just aristokraatide hulgast. Kreeka ühiskonda teame just aristokraatide vaatenurga kaudu. Aristokraatide vahel sõpruskonnad, kes korraldasid sümpoosine.
Vabad talupojad, moodustasid kõige suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnest peamiselt nendest.
Käsitöölised, madala sotsiaalse staatusega, sageli ilma kodanikuõigusteta
Orjad, olid nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad. Klassikaline kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara, mitte nagu Idamaades, kus sõltuv tõõjõud tuli ühiskonna liikmete hulgast. Kreekas oli ori ühiskonnast väljaspool.

POLIS
Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, vaid oli palju sõltumatuid linnriike (1500 eKr), see oli Kreeka riigivorm. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel.
Ühe halduspiirkonna rahvast nimetati deemoseks. Deemosest eraldus suursuguste kodanike kiht- aristoi.
Poliitika oli polise asjadega tegelemine ja see oli iga vaba mehe kohutstus. Poliitikaga tegeldi rahvakoosolekul.

POLIS ehk Kreeka linnriik

Tunnused
1) sõltumatu
2) omavalitsus rahvakoosoleku ja nõukogu näol
3) omakaitse

Näited
1) Ateena
2) Sparta
3) Korintos

Kodanikud pidid olema
1) Põliselanikud
2) Mehed
3)Täisealised
4) Piisavalt rikkad, et kaitsa linnriiki sõjaliselt

Mittekodanikud
1) Barbarid
2) Naised
3) Orjad
4) Mitte täisealised